Taimetikand - minu arm

-
Pärast pikka pühadeaega tunned, et ei tahagi muud, kui ainult tikkida. Olen juba ammu Tuulikile taimetikandi kleidi lubanud teha, kuid igasugune simmaniteema on lükanud vahepeal kõik muu kõrvale. Uuesti kleiti jätkates mõistsin jälle täie selgusega - just seda ma tahan kõige rohkem teha. 
Taimede tikkimine meeldib mulle tõepoolest kõige enam. Muhu tikand on ka tore, kuid botaaniliste jooniste järgi tikkimine on mõnus väljakutse. Eile oli käsil saialill, täna rukkilill.

Jämedate DMC pärlniitidega pisikesi õisi tikkida on kunst omaette, väiksemate rukkilille õite tikkimisel pidin päris palju lihtsalt üles-alla torkima, et detaile edasi anda. Leiutasin jälle uue viisi, kuidas õie alumise, rohelise osa (vaevalt, et selle taimeosa nimetus - üldkatis - kellelegi midagi ütleb) soomusjat pinda edasi anda.

Just sellised loomingulised hetked meeldivad mulle minu töös kõige rohkem.
Meie kass Fredi aga ei jää viimasel ajal minust enam vaat et sammugi maha. Kui ma just ei taha teda süles hoida, pean leppima sellega, et mul on tikkimistöö kõrval veel teinegi lauakaunistus. Õnneks oskab ta üsna vagusi magada, ilma, et kaameraid liigutaks. Sest jah, täna filmin üles juba iga tikkimistöö, mida teen. Mine tea, kauaks seda vasakut, raamihoidmiskätt jätkub.
Eelmine
Õunapuulugu minu aiast – ilu, visadus ja ootamatud üllatused!
Järgmine
Uued juhendid

Lisa kommentaar

Email again: